Article on other languages:
- Londen
- London
- ለንደን
- Lunden
- لندن
- Londres
- ܠܘܢܕܘܢ
- Londres
- Londres
- London
- London
- London
- লন্ডন
- London
- Лондон
- Горад_Лондан
- London
- Londrez
- Лондон
- Londres
- London
- Лондон
- Londýn
- Londra
- Llundain
- London
- London
- Λονδίνο
- London
- Londres
- Londono
- Londres
- لندن
- London
- Londres
- Londen
- Londain
- Lunnin
- Lunnainn
- Londres_-_London
- 倫敦
- લંડન
- 런던
- Lākana
- Լոնդոն
- लंदन
- London
- London
- London
- Лондон
- Lundúnir
- Londra
- לונדון
- ლონდონი
- Loundres
- London
- Lonn
- London
- Londinium
- Londona
- London
- Londra
- Londonas
- Londe
- Londoni
- London
- Лондон
- ലണ്ടന്
- लंडन
- Лондон
- လန်ဒန်မြို့
- Londin
- Londen
- लण्डन
- लण्डन
- ロンドン
- London
- London
- Londres
- London
- Londres
- London
- Londra
- London
- Londyn
- Londres
- Londra
- Londra
- London
- Лондон
- London
- Londra
- Лондон
- Lunnon
- Londra
- Londra
- London
- Londýn
- London
- Lůndyn
- London
- Лондон
- London
- Lontoo
- London
- Greater_London
- இலண்டன்
- London
- Лондон
- లండన్
- Londres
- ลอนดอน
- Luân_Đôn
- Лондон
- Londra
- Лондон
- لندن
- Łondra
- London
- Londn
- 伦敦
- לאנדאן
- Londra
- 伦敦
- London
- Londres
- London
- London
 |
del.icio.us |
 |
Digg |
 |
Furl |
 |
|
 |
Rojo |
| Add to OnlyWire |
 |
See artikkel räägib Suurbritannia pealinnast; Kanada linna kohta vaata artiklit London (Kanada); teiste samanimeliste asulate kohta vaata artiklit London (täpsustus). |
| See artikkel vajab toimetamist. |
| London | |
|
|
|
| inglise London |
|
|
|
|
 Londoni vapp |
|
|---|---|
| Pindala: 1579 km² | |
| Elanikke: 7 517 700 (2005) | |
|
|
|
| koordinaadid: 51°30′ N 0°08′ W | |
 |
London on Suurbritannia pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus.
Sisukord |
Asukoht
Ajalugu
Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased.
London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal.
12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks.
17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu.
Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi.
Haldusjaotus ja valitsus
London on jaotatud 33 linnaosaks - 32 borough't ja City of London.
Londoni volikogu on 25-kohaline. Aastal 2000 valiti Londoni linnapeaks Ken Livingstone.
Suur-Londoni linnapea põhiülesanne on linna esindamine. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise, hariduse, transpordi, tarbijakaitse, tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.
Londoni vallad, linnaosad, tänavad, hoonestus
Londoni keskuseks peetakse Trafalgari väljakut, kus on admiral Nelsoni mälestussammas.
Linna südamiku moodustavad ajalooliste ehitistega ärila City ja valitsusasutuste linnaosa Westminster.
Londonis on ülekaalus madal hoonestus. Kõrghooneid hakati ehitama alles pärast Teist maailmasõda.
Suurt-Londonit ümbritseb 8 km laiune haljasvöönd, sellega külgneb 8 uuslinna, mis rajati pärast sõda südalinna koormuse vähendamiseks.
Elanikkond
Turism
London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit välisturisti, kellest enamus olid ameeriklased ja prantslased. Pariis jäi ligi 9-miljonilise turistimassiga teisele kohale.
Peamised vaatamisväärsused
Briti Muuseum - Rahvusgalerii - Tate Gallery - madame Tussaud' vahakujude muuseum - Saint-Pauli katedraal - Westminster Abbey - Tower - Londoni parlamendihoone - Big Ben - Buckinghami palee - Londoni loomaaed - Kew Garden - The London Dungeonis - Harrodsi kaubamaja
Kultuur
Suurimad kinod, teatrid ja lõbustusasutused asuvad Piccadillyl ja Sohos.
Muusika
Kunst
Muuseumid
Paljud maailmakuulsad muuseumid on külastajatele tasuta:
- Briti Muuseum
- The Imperial War Museum
- Greenwichi observatoorium
- Tate Gallery
- Victoria ja Alberti Muuseum
- The Natural History Museum
- The Science Museum
- Rahvusgalerii
- The Royal Academy of Arts
- Vahtkonna vahetus
- The Ceremony of the Keys (Tower of London)
Piletiraha võidakse nõuda mõne spetsiaalse näituse või ürituse külastamise eest.
Teater
Londonisse rajas esimese teatri 1576 J. Burbage (1530-1597).
West End - Royal National Theatre - Globe Theatre
Sport
Londonis on üksteist professionaalset jalgpalliklubi: Arsenal, Charlton Athletic, Chelsea, Fulham, Tottenham Hotspur, West Ham United, Crystal Palace, Millwall, Queens Park Rangers, Brentford ja Leyton Orient.
Londonis toimusid Londonis 1908. aasta suveolümpiamängud ja 1948. aasta suveolümpiamängud. Samuti on London valitud 2012. aasta suveolümpiamängude toimumiskohaks.
London on New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus ja kaubandussõlm meelitades endasse suure hulga rahvusvahelisi korporatsioone, kes on avamas oma peakortereid Londonisse. Lisaks loetakse seda maailma meediakeskuseks, kus on BBC, CNN, ITN jne jne. Kolmandik Euroopa pangandusest ja peaaegu pool Euroopa kindlustusturust käib läbi London City. See omakorda on Euroopa Komisjoni mitmeid kordi püüdnud meelitada Suurbritanniat Eurotsooni, andes sellega Eurole tunduvalt suurema mõjuvõimu kuid Suurbritannia valitsus ja eelkõige rahvas on väga skeptilised Euroopa Ühisraha suhtes.
Thamesi jõgi
Üle Thamesi jõe on ehitatud hulk ilusaid sildu: Lambethi sild, Waterloo sild, Londoni sild, Toweri sild (vanim lahtikäiv ja töötav sild).
Transport
Lennujaamad
Londonis on viis lennuvälja: Suuremad neist on Heathrow, maailma suurim lennujaam, umbes 24 km kaugusel ja Gatwick umbes 55 km kaugusel linna südamest. Kolm väiksemat lennujaama on Stansted, Luton ja London City lennujaam.
Rongid
Gatwick Express
Metroo
Londoni metroo (london underground) on maailma vanim. See avati 1863.
Metroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni.
Päevakaardi (One Day Travelcard) saab osta igast metroojaamast. Sellega saab sőita kella 9.30-st kuni keskööni nii metroos kui bussis piiramatult.
Nädalakaart (Weekend Travelcard) kehtib kogu Suur-Londoni piires. Nädala- ja kuukaart on odavamad siis, kui on kaasas passipilt.
London on jagatud 6 tsooni ja pileteid müüakse tsooni järgi. Enamik Londoni vaatamisväärsusi asub tsoonides 1 ja 2. Automaadist piletit ostes tuleb teada selle tsooni numbrit, kuhu soovitakse sõita.
Ligi 40 metroojaama pole ammu käigus, kuid neid näeb vanadelt kaartidelt ja rongiaknast. "Peidetud" jaamadel on kirju ajalugu: osa neist on kasutatud laoruumide või arhiividena, teisi maailmasõjaaegsete staapidena, kus Churchilli sõjakabinet istungeid korraldas.
Double-decker-bussid
Kesklinna liinibussid on kahte tüüpi. Uuematesse bussidesse saab siseneda vaid esiuksest.
Tunduvalt huvitavam on sőita vanemat tüüpi bussiga. Bussi sisenetakse tagaosas asuvalt platvormilt. Bussil uksi ei ole ja tänu sellele saab hüpata ka parajasti punase foori taga või lihtsalt liiklusummikus seisvasse bussi. Suunduge kohe kitsast trepist üles teisele korrusele ja valige koht võimalikult esiakna juurde. Peatselt jõuab teieni konduktor, kes hüüab: "fares, please!" Näidake või ostke pilet.
Ööbussid
Ööbusse tähistab sinine N. Nendes bussides päevatranspordi kaart ei kehti ja neis tuleb osta eraldi pilet.
Vaata ka
Kasutatud kirjandus
Välislingid
- http://trip.ee/trip_destination/tid/459
- http://www.reispass.ee/est/sihtkoht.php3?sihtkoht=2&tekst=1
- http://www.londontown.com
- London Transport
