Article in other languages:
- Sowjetunie
- Sowjetunion
- ሶቪዬት_ሕብረት
- Sofiete_Ȝesamnung
- الاتحاد_السوفيتي
- Unión_de_Republicas_Sozialistas_Sobieticas
- Xunión_Soviética
- Sovet_Sosialist_Respublikaları_İttifaqı
- Uni_Soviet
- Kesatuan_Republik_Sosialis_Soviet
- সোভিয়েত_ইউনিয়ন
- Uni_Sovyèt
- Советтар_Союзы
- Саюз_Савецкіх_Сацыялістычных_Рэспублік
- Sowjetunion
- Savez_Sovjetskih_Socijalističkih_Republika
- Unaniezh_ar_Republikoù_Sokialour_ha_Soviedel
- Съюз_на_съветските_социалистически_републики
- Unió_de_Repúbliques_Socialistes_Soviètiques
- Unyong_Sobyet
- СССР
- Sovětský_svaz
- Yr_Undeb_Sofietaidd
- Sovjetunionen
- Sowjetunion
- Sowjetski_zwězk
- Ένωση_Σοβιετικών_Σοσιαλιστικών_Δημοκρατιών
- Soviet_Union
- Unión_Soviética
- Sovetunio
- Sobietar_Errepublika_Sozialisten_Batasuna
- اتحاد_جماهیر_شوروی_سوسیالیستی
- Sovjetsamveldið
- Union_des_républiques_socialistes_soviétiques
- Sowjetuny
- An_tAontas_Sóivéadach
- Unnaneys_ny_Pobblaghtyn_Soveidjagh_Soshiallagh
- Aonadh_Sobhiat
- URSS_-_СССР
- 蘇聯
- સોવિયેત_યુનિયન
- 소비에트_연방
- Խորհրդային_Սոցիալիստական_Հանրապետությունների_Միություն
- सोवियत_संघ
- Sovjetski_Savez
- Soviet-Uniono
- Union_Sovietic
- Советон_Цæдис
- Sovétríkin
- Unione_Sovietica
- ברית_המועצות
- ಸೊವಿಯೆಟ್_ಒಕ್ಕೂಟ
- სსრკ
- Кеңестік_Социалистік_Республикалар_Одағы
- URSS
- Советтик_Социалисттик_Республикалар_Союзу
- Umoja_wa_Kisovyeti
- Yekîtiya_Komarên_Sovyet_ên_Sosyalîst
- Unio_Rerum_Publicarum_Sovieticarum_Socialisticarum
- Padomju_Savienība
- Sowjetunioun
- Tarybų_Sąjunga
- Union_de_e_Repubbriche_Soçialiste_Sovietiche
- sofygu'e
- Szovjetunió
- Сојуз_на_Советските_Социјалистички_Републики
- സോവിയറ്റ്_യൂണിയന്
- सोव्हियेत_संघ
- الاتحاد_السوڤييتى
- Зөвлөлт_Холбоот_Улс
- Sovjet-Unie
- ソビエト連邦
- Sovjetunionen
- Sovjetunionen
- Unnion_Soviétique
- Union_de_las_Republicas_Socialistas_Sovieticas
- Совет_Социализм_Республик-влак_Ушем
- Sovet_Sotsialistlik_Respublikalar_Ittifoqi
- សហភាពសូវៀត
- Związek_Socjalistycznych_Republik_Radzieckich
- União_das_Repúblicas_Socialistas_Soviéticas
- Şuralar_Sotsialistik_Cumhuriyetler_Birligi
- ßoffjätunjoon
- Uniunea_Republicilor_Sovietice_Socialiste
- Susyalista_Suwit_Republikakunap_Huñun
- Союз_Советских_Социалистических_Республик
- Сэбиэт_Социалист_Республикалар_Холбоhуга
- Soviet_Union
- Sowjetunion
- Bashkimi_Sovjetik
- Unioni_Suviètica
- සෝවියට්_සංගමය
- Union_of_Soviet_Socialist_Republics
- Sovietsky_zväz
- Sovjetska_zveza
- Съвѣ́тьскъ_Социалисти́чьскъ_Димократі́и_Съвѫ́ꙁъ
- Sojusz_Socjalistycznych_Sowjeckich_Rypublik
- Савез_Совјетских_Социјалистичких_Република
- Sovjetski_Savez
- Neuvostoliitto
- Sovjetunionen
- Unyong_Sobyet
- சோவியத்_ஒன்றியம்
- Sovet_Sosialist_Cömhüriätlär_Berlege
- సోవియట్_యూనియన్
- สหภาพโซเวียต
- Liên_Xô
- Иттиҳоди_Шӯравӣ
- Sovyet_Sosyalist_Cumhuriyetler_Birliği
- Союз_Радянських_Соціалістичних_Республік
- سوویت_اتحاد
- سوۋېت_ئىتتىپاقى
- Union_Sovietica
- URSS
- Soviet_Yi_Benno
- סאוועטן_פארבאנד
- Ìrẹ́pọ̀_Sófíẹ́tì
- 苏联
| Vajab toimetamist. |
|
|
|
|
NSV Liidu vapp Pealinn: Moskva
|
|
Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolševistlik diktatuur.
Nõukogude Liit moodustati pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. Lähtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt jäi Nõukogude Liit unitaarriigiks.
Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.
Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.
Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).
Sisukord |
Territoorium ja koosseis
Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:
- Vene SFNV
- Baškiiri ANSV - Dagestani ANSV - Kirgiisi ANSV - Turkestani ANSV - Jakuudi ANSV - Tatari ANSV - Krimmi ANSV - Mägilaste ANSV - Votjaki AO - Oiroodi AO - Mari AO - Tšuvaši AO - Volgasakslaste Töökommuun - Adõgee AO - Kalmõki AO - Karjala Töökommuun - Komi (Sürja) AO - Karatšai-Tšerkessi AO - Kabardi-Balkaari AO - Tšetšeeni AO - Mongolburjaadi AO - Burjaatmongoli AO
- Valgevene NSV
- Ukraina NSV
- Taga-Kaukaasia SFNV
- Lisaks kuulus faktiliselt NSV Liidule Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).
Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti korduvalt. 1925 moodustati Usbeki NSV ja Turkmeeni NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi NSV ja Kirgiisi NSV. 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SNFV ja moodustati Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV. 1940. aastal liideti Nõukogude Liiduga Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, loodi Karjala-Soome NSV (eksisteeris 1940–1956) ja Moldaavia NSV. 1944 liideti Nõukogude Liiduga Tuva Rahvavabariik. Temast sai Vene NFSV Tuva autonoomne oblast.
Riik
Pikemalt artiklis NSV Liidu põhiseadus
NSV Liidu Põhiseaduse §6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise peaperspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest.
- Pikemalt artiklis NLKP
- Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee
- Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
- Pikemalt artiklis Töö- ja Kaitse Nõukogu (Совет Труда и Обороны)
- Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu,
- Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu Presiidium
- Pikemalt artiklis Rahvakomissaride Nõukogu, ,
- Pikemalt artiklis NSV Liidu Ministrite Nõukogu
- Pikemalt artiklis NSV Liidu haldusasutused
ÜK(b)P / NLKP peasekretärid
Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil (varasem nimi aastast 1925: Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei) oli riigis juhtiv roll. Parteijuht oli ühtlasi riigi tegelik valitseja.
- Jossif Stalin (1922–1953)
- Nikita Hruštšov (1953-1964)
- Leonid Brežnev (1964–1982)
- Juri Andropov (1982-1984)
- Konstantin Tšernenko (1984–1985)
- Mihhail Gorbatšov (1985–1991)
NSV Liidu president
- Mihhail Gorbatšov (1990-1991)
Majandus
NSVL-i majandamine toetus GULAG-i poliitiliste ja kriminaalvangide orjatööjõule, ühismajanditesse (kolhoosidesse ja sovhoosidesse) sundkollektiviseeritud inimeste tööjõu sunnismaisusele, riigi omandile ning plaanimajandusele.
Uus majanduspoliitika (NEP)
NEP võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (1922–1924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.
1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.
NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.–30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.
Kollektiviseerimine
Industrialiseerimine
Uutmine (perestroika)
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Veebruarirevolutsioon
- Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon
- Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon
- Pikemalt artiklis VSDTP
- Pikemalt artiklis Vene kodusõda
- Pikemalt artiklis Tartu rahu
- Pikemalt artiklis Riia rahu
- Pikemalt artiklis Teine maailmasõda
- Pikemalt artiklis Suur Isamaasõda
Kronoloogia
Nõukogude Liidu relvajõud
- Juhid ja organisatsioon
- ülemjuhataja kindralleitnant Nikolai Duhhonin (1876-1917) (-9. november 1917)
- ülemjuhataja praporštšik Nikolai Krõlenko (1885-1938) (9. november 1917-)
 See artikkel on pooleli. |
|---|
Sotsialistlik blokk
Sümboolika
Vaata artikleid:
- Nõukogude Liidu vapp,
- Nõukogude Liidu lipp,
- Nõukogude Liidu hümn ja
- Nõukogude Liidu deviis ("Kõigi maade proletaarlased, ühinege!")
Vaata ka
Välislingid
- Nõukogude Liidu juhid - СССР: Высшие органы власти: 1922-1991 - Правители России и Советского Союза: история, биографии, хронология
Questions for article: burjaatmongoli, lenin lipp nsvl, sojuz sovetskihh sotsialistitšeskihh respublik, vladimir lenin