Planeet

Article in other languages:

See artikkel räägib astronoomilisest planeedi mõistest ja planeetidest astronoomia seisukohast; planeedi mõiste kohta astroloogias vaata artiklit Planeet (astroloogia)

See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

See artikkel vajab toimetamist.

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Sisukord

1 Definitsioon
2 Planeetide teke
3 Jaotus
4 Nimetamine
5 Päikesesüsteemi planeedid
- 5.1 Hüpoteetilised planeedid
- 5.2 Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele
6 Päikesesüsteemivälised planeedid
7 Muud
8 Välislingid
9 Vaata ka

Definitsioon

Pikemalt artiklis Planeedi definitsioon

Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis

tiirleb ümber Päikese,
on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju
ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").

Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö.

Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide.

Planeetide teke

Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida.

Jaotus

Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks:

Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest
Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum
Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest
Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks

Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased.

Nimetamine

Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.

Päikesesüsteemi planeedid

Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna

Merkuur
Veenus
Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina")
Marss
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptuun

Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina).

Hüpoteetilised planeedid

On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud.

Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele

Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla.

Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL₆₁ ("Santa"), 50000 Quaoar, ₉ ("Easterbunny"), 2003UB₂₁₃ ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks.

Kui Sedna 2003 aastal avastati, peeti seda planeediks, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Sednat aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB₂₁₃, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on võeti küsimus uuesti päevakorda. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutas 26. augustil 2006. a. välja planeedi definitsiooni, mille järgi Pluuto, 2003UB₂₁₃ (e. Eris) ja kõige suurem asteroid Ceres nimetatakse kääbusplaneetideks.

Päikesesüsteemivälised planeedid

Pikemalt artiklis Eksoplaneedid

Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete, mida nimetatakse ka eksoplaneetideks. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime oma tähele on tugevam ja seetõttu on neid astromeetriliste mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi hiidplaneetidega. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie Päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähe kiirgust kui meie Päikesesüsteemi hiidplaneedid.

Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe -- pulsariks nimetatava supernoova jäänuse -- ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete. Selliste planeetide esinemissagedus on üks muutujaid Drake'i võrrandis, mis hindab Maa-välise mõistuse võimalikkust. Vastupidiselt ootustele õnnestus aga 2007. a. aprillis teadlastel avastada ka Maal paiknevate mõõtmisvahenditega esimene Maa-tüüpi planeet, esialgse nimega Gliese 581 c.

Muud

Teistel planeetidel toimuv ning tundmatute planeetide uurimine on olnud üks püsiteemasid teaduslikus fantastikas (vaata planeedid teaduslikus fantastikas).

Välislingid

Vaata ka

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet"

Peidetud kategooria: Ajakohastamist vajavad artiklid

Questions for article: maan planeet, neptunus planeet, planeet aarde, planeet marss, planeet uraan, planeta en sterre, planetid ja atmosfeer, pluuto

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.

IHS Europe: Infrared Heating Systems for Home and Business.