Slovakkia

Article on other languages:

del.icio.us del.icio.us
Digg Digg
Furl Furl
Reddit Reddit
Rojo Rojo
Add to OnlyWire
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.
slovaki
{{{omakeelne_nimi_2}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}}
{{{10}}}
Slovaki Slovaki
Slovaki lipp Slovaki vapp
Slovaki asendikaart
Riigihümn Nad Tatrou sa blýska
Pealinn Bratislava
Pindala 48 845 km²
Riigikeel(ed) slovaki
Rahvaarv 5 439 500 (07.2006)
Rahvastiku tihedus 111,2 in/km²
Riigikord
President Ivan Gašparovič
Peaminister Robert Fico
Iseseisvus 1. jaanuar 1993
SKT 86,661 miljardit USD
SKT elaniku kohta 20 002 USD
Rahaühik kroon (SKK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .sk
ROK-i kood SVK
Telefonikood 421

Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.

Sisukord

Loodus

Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud. Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem – tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpi saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes.

Taimestik

Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud.

Looduslikud riigipiirid

Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini.

Madalikud

Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.

Veestik

Jõed

Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil.

Järved

Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka.

Põhjavesi

Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on koondunud Doonau jõe ümbrusesse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teistest voolab üsna kuum. Mitme Slovakkia mineraalveeallika kohta arvatakse, et need taastavad tervist. Tervist otsivad inimesed on neid külastunud juba sajandeid.

Kliima

Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojema koha Slovakkiast leiab Kisalföldist ja jahedama Tatra mäestikust.

Aastaajad

Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve – kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.

Pinnamood

Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovský štít (2655 m).

Siseveekogud

Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh.

Ajalugu

Esimesed leiud, eluasemete jäljed pärinevad 100 000 aasta tagusest ajast Spiši soojaveeallikate lähedalt. Need on neandertaalllaste jäljed.

5000 aastat tagasi

Tekkisid esimesed põlluharijate asundused Slovakkia aladele.

16. sajand e.m.a

16. sajandist eKr on pärit vanim kivilinn. Leiti Spiškom Sdvruku lähedal. See linn elas üle ka kullaajastu ja kadus siis ajaloouttu.

5. sajand e.m.a–1. sajand m.a.j

5. sajandist eKr–1. sajandini elasid Slovakkia territooriumil keldid. Ehitasid linnu, sulatasid rauda, vermisid münte. Seda aega võib nimetada esimeseks küpseks tsivilisatsiooniks Slovakkia territooriumil.

2.–10. sajand

13.–19. sajand

  • 1241-1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, kutsus kuningas Bela IV sisse saksa kolonistid, et nende abil kivikindlusi ehitada.
  • 1412–1769 andis Ungari kuningas Sigmund Poola kuningas Vladislavile pandiks 16 linna slovaki territooriumil. Need linnad anti Ungarile tagasi alles Maria Teresia ajal.
  • 1467-1490 Prešporka linnas (praegune Bratislava) avati esimene kõrgkool praeguse Slovakkia territooriumil – Academia Istropolitana.
  • 1526. aastal toimus Mogatši lahing ungarlaste ja türklaste vahel. Ungarlased said lüüa.
  • 1683 purustas Imperaatorlik sõjavägi Poola kuningas Jan Sobieski abiga Viini all türklaste sõjaväe – osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda.
  • 1740–1780 oli Ungari troonil kuulus Maria Teresia. Tema poeg Josef II jätkas tema reforme. See soodustas progressiivseid, humanistlikke muudatusi ühiskonnas.
  • 1787 seadustas Anton Bernolak slovaki keele. See aga veel populaarsust ei saavutanud.
  • 1843 teostas Ludovit Štur teise ja väga olulise slovaki kirjakeele kodeerimise. Sellega pandi alus kaasaegsele slovaki keelele.
  • 1848-49 – Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Tegid seda 3 korda, aga ikka ei toonud see kauaoodatud vabadust. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. 2 aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon – see oli Maticka Slovatska. Selle organisatsiooni eesmärk oli slovaki rahva hariduse ja kultuuri taseme tõstmine.
  • 1867 võeti vastu Austria-Ungari lepe.

20. sajand

  • 1918 läks Slovakkia Tšehhoslovakkia vabariigi koosseisu.
  • 14 märtsil 1939 kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki vabariik. Presidendiks sai fašistliku Saksamaa toetusel katoliku vaimulik Josep Tiso.
  • 1944 toimus maa keskosas slovakkia rahvuslik ülestõus. Algas 29. augustil Banská Bystricas. Sakslased surusid selle ülestõusu maha ja algas partisanisõda mägedes kuni NL armee tuli 1945. aasta varakevadel üle Dukljanski mäekuru Slovakkiasse.
  • 4. aprillil 1945 vabastati Bratislava.
  • 1947 sügisel toimusid valimised, mille kaotasid kommunistid.
  • Et kehtestada riigis kommunistlikku režiimi, toimus 1948. aasta veebruaris kommunistlik riigipööre.
  • 1968 – Praha kevad – osales ka palju slovaki poliitikuid eesotsas Dubcekiga. 1968 augustis toodi okupatsiooniväed sisse ja maa demokratiseeriti vägivaldselt.
  • Kardinaalsed poliitilised muudatused toimusid Slovakkias 1989. aasta sügisel, mil nn Novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult.
  • 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks.
  • 19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga.
  • Esimene president oli Mihail Kovac ja 1. maist 2004 on riik Euroopa Liidu liige.

Riik

Riigikord

Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks.

Valitsus allub parlamendile.

President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel.

Poliitika

Valimised



Slovakkia valitsused

liitriigi osana alates sametrevolutsioonist

alates 1. jaanuarist 1993 jätkas senine valitsus juba iseseisva riigi valitsusena

Haldusjaotus

Slovakkia jaguneb maakondadeks (kraj). Maakonnad kannavad maakonnalinnade nime.

Rahvastik

Keeled

Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster.

Rahvuslik koosseis

5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi – ametlik, tegelikult rohkem – registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste.

Usundid

Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust.

Majandus

Rahvusvaluutana käibib Slovakkia kroon (SKK). 1 kroon = 100 hellerit.

Praegusel hetkel on Slovakkia majandus nn transformatsiooni seisundis – kohaneb EL nõuetega. Protsessi eesmärk on saavutada täisväärtuslik staatus. Kõikide nende muudatuste juures püütakse säilitada parimaid traditsioone kõikides tööstusharudes: mäetööstus, metallurgia Kesk-Slovakkias, klaasitööstus, toiduainetööstus, masinaehitus. Need on põhilised alad. Praegu on majanduse eesmärk reorganiseerida tootmisstruktuurid, mis ei ole kasumis. Samuti on eesmärgiks välismaise kapitali kaasahaaramine ja tööpuuduse vähendamine. Tänapäeva Slovakkia perspektiivikaimad tööstusharud on autotööstus, ehitusmaterjalid, jalatsi- ja paberitööstus, puidutöötlemine, elektrotehnika ja klaasitööstus. Suurt tulevikku nähakse turismil, potentsiaal on suur, aga pöörakse vähe tähelepanu.

Varia

Rahvuspühad

  • 1. september
  • Põhiseaduse päev

Kultuur

Linnad

Esimesed tekkisid 11.-12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt peale tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil ka seoses kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsamad linnad on Bratislava (367 km2, 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad on Trnava, Košice, Brešov, Bradejov, aga ka suured tööstuskeskused nagu Banská Štiavnica ja Banská Bystrica ja Strevnica.

Külaelu

Küla ajalugu ulatub keskaega. Esimesed külad tegelesid põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajandusega. Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri – üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku. Väljakul asus reeglina kirikukene ja ka nn külanõukogu. Tänapäeva Slovakkia küla on kompaktne, küllalt suur. Umbes 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajali taludega külasid. Tänapäval on need muutunud puhkebaasideks.

Arhitektuur, ajaloo- ja kultuurimälestised

Linnuseid on üle saja. Peaaegu poole rohkem on aristokraatide paleesid ja mõisaid, mis on tekkinud ajaloo eriperioodidel. Minevikus olid nad tähtsate sündmuste keskmeks. Nende omanikud aga mõjutasid sajandeid maa arengut. Kivilinnuste ehitus Slovakkias algas 11.-12. sajandil. Ehitati näiteks Spišské Hrad, Nitriansky Hrad. Seoses tatarlaste pealetungiga linnuste arv suurenes. 1241–1242 kindlustas kuningas Bela IV piiriäärseid alasid ja peamiste teede äärseid alasid. Siis ehitati niisugused kindluslossid nagu Orava, Baistuni, Plavecky, Strecno. 14.-15. sajandil ehitati suurem osa nendest kindluslossidest ümber. Algselt olid nad romaani stiilis ja nüüd täiendati neid gooti elementidega. Eriti suured muudatused kaasnesid renessanssiga. Siis täiendati losse paraaditsevate mugavustega. 17. ja eriti 18. sajandil jäid lossid tühjaks. Paljud isegi hävitati kuninga käsul, sest kuningas arvas, et lossid olid Habsburgide vastase liikumise keskuseks. Osa siiski säilis, näiteks Devin, Bratislava, Orava. Mõned neist ehitati ümber eluasemeteks, kus omanikud elasid kuni 20. sajandini (Orava). Mõnedest said vanadekodud – sotsasutused. Enamusest aga muuseumid.

Slovakkias on säilinud suur hulk aristokraatlikke loss-elamuid väga erinevatest stiilidest. Näiteks renessanssstiilis Bõtše loss, barokne Saint Anton, rokokoo stiilis Markušovce, Sopotice, klassikalised Topolcanka ja Dolny Krupe. Neid losse iseloomustavad kaunid aiad ja pargid, tänapäeval on nende losside ümber kaunid aiad ja pargid. Mõnedes on kunstnike ateljeed, mõnedes vanurite hooldekodud. 19. sajandil ilmusid Slovakkias uut tüüpi küla mõisamajad: tavaliselt külade keskmesse. Neid näeb tavaliselt tänapäeval igas Slovaki külas.

Kirikud

Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem. Esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostolianis. Basiilika Banská Štiavnicas. Gooti stiilis Püha Martini toomkirik. Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism – protestantide kirik Banská Bystricas. Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljeldub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Krvatovis, Dvrdošines, Oravas. 15.-17. sajandil on nii nimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati seadusparagrahvi arvestades imperaator Leopold I käsul 17. sajandil. Need on protestantlikud kirikud. Neid on Grõzis, Leštinys, Oraval ja Gezmarkis. Nende kirikute põhiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina asustatud punkti äärealadele. Neil puudub kellatorn ja sissekäik on seljaga linnavärava poole. Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puusseppade meisterteosed. Enamjagu 18. sajandist. Algselt kuulusid nad kreeka-katoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on unikaalsed Karpaatide ikoonid.

Rahvaarhitektuur

Slovakkia külade elamute fassadid on pööratud peatänava või väljaku poole. Maja sissekäik on hoovi pool. Ehitusmaterjal savi, puit ja kivi. Populaarseim on siiski puu, kuna metsa on palju. Puuehitised on põhiliselt Ida-Slovakkias, keskosas kivi ja savi on maa madalas lõunaosas. Põhjaosa maju krohviti, aga ei värvitud. Sagedased on puuornamendid, lõunas krohviti majad valged, aga vahel lisati helesinist. Katused on enamasti puitlaastust, lõunaosas ka õlest ja roost. Mägedes ja nende jalamil on puitarhitektuur suurepäraselt säilinud. Vlokolice on UNESCO kaitse all.

Rahvakunst

Rahvuslikud traditsioonid on väga tugevad. Imepärane tikand – iga regioonil on oma. Kohe, kui turistid tulevad, pannakse rahvariided selga. Väga populaarne on puulõige, igasugused puunõud ja nad ka kasutavad neid tänaselgi päeval – hapupiima lass.

Metallitöötlus – kannud, taldrikud; regioonile omase mustriga. Väga peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on rahvalaulud ja tantsud, need on mitmehäälsed. Moes on folkfestivalid ja laulupeod.

Söök

Slovakkia köögi põhikomponendid on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmar – kohupiim, hapukoor, brõnza, lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnzaklimbid praetud pekiga – sama popp kui jaapanlaste hulgas sushi, itaallaste hulgas pitsa ja meil kama. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnzaga, valatakse juurde sulapekk ja fetajuust. Hapupiim juurde. Slovaki originaalne alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin. Samuti on popid slivovica ja grjato – piirituse, mee ja sularasva segu, kuumutatakse 60-70°C ja juuakse.

Palenka. Õlu. Kvaliteetvein. Viinamarja kasvatuse ajalugu rooma ajast.

Ajavöönd

Slovakkias kehtib Kesk-Euroopa aeg.

Vaata ka

Välislingid


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias

² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Slovakkia"

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.

Giant Panda

Mercedes Car
James Bond Guide
This site monitored by SitePinger.net