Article on other languages:
- Sonnet
- سونيت
- Sonet
- Сонет
- Sonet
- Sonet
- Soned
- Sonet
- Sonett
- Sonet
- Sonett
- Σονέτο
- Sonnet
- Soneto
- Soneto
- Sonnet
- Soneto
- 소네트
- Sonet
- Sonnetta
- Sonetto
- סונטה_(שירה)
- სონეტი
- Sonets
- Sonetas
- Szonett
- Sonnet
- ソネット
- Sonett
- Sonnet
- Sonet
- Soneto
- Sonet
- Сонет
- Sunettu
- Sonnet
- Sonet
- Сонет
- Sonetti
- Sonett
- ซอนเน็ต
- Sone
- Сонет
- Xhiltea
- 十四行诗
 |
del.icio.us |
 |
Digg |
 |
Furl |
 |
|
 |
Rojo |
| Add to OnlyWire |
Sonett (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida.
Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3).
Peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm. Tänapäeval peetakse kõigist nõuetest siiski harva kinni, enam harrastatakse vabamaid ja vähem nõudlikke sonetivorme.
Sisukord |
Soneti liigid
Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi sonett. Klassikaliselt sonetilt eeldati sisemist ühtlust ja terviklikku mõtet; soneti keel pidi olema puhas, selge ja sünonüümiderikas.
Arhailine sonett koosnes oktetist ja sekstetist ehk kaheksa- ja kuuerealisest salmist. Soneti vormiga mängides on loodud mitmesuguseid variatsioone, näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4) ja sülisonett (4+3+3+4).
Itaalia sonett
Itaalia sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katräänide riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, a-b-b-a (süliriim). Tertsettide riimiskeemidena kasutati c-d-e-c-d-e ja c-d-c-c-d-c, vahel ka c-d-c-d-c-d. Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido Cavalcanti ja Francesco Petrarca.
Prantsuse sonett
Prantsuse sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on a-b-b-a, a-b-b-a, c-c-d, e-d-e või isegi a-b-b-a, a-b-b-a, c-c, d-e-d-e. Sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid. Prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Pierre Ronsard; hilisemal ajal on seda uuendanud Victor Hugo ja Charles Baudelaire.
Inglise sonett
16. sajandist pärinev inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja distihhonist (4+4+4+2). Tavapärane riimiskeem on a-b-a-b, c-d-c-d, e-f-e-f, g-g. Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta. Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka. Levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb. Inglise soneti tuntumate autorite seas on William Shakespeare, Edmund Spenser, John Donne ja John Milton. 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail. Hiljem on inglise sonetti kasutanud paljud autorid, teiste seas näiteks William Wordsworth, John Keats, Percy Bysshe Shelley, Dante Gabriel Rossetti, Robert Frost, E. E. Cummings, Wilfred Owen ja Seamus Heaney.
Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks. Selle riimiskeem on a-b-a-b, b-c-b-c, c-d-c-d, e-e.
Onegini stroof ehk Puškini sonett
Ka Onegini stroofi, milles Aleksandr Puškin kirjutas värssromaani "Jevgeni Onegin", kutsutakse ingliskeelses kirjandusteaduses sageli Puškini sonetiks. Onegini stroofi värsimõõt on jambiline tetrameeter ehk nelikjamb. Riimiskeem on a-B-a-B-c-c-D-D-e-F-F-e-G-G, kus väiketähed tähistavad naisriime ja suurtähed meesriime. Onegini stroof on teiste sonetivormidega võrreldes haruldane, ent selles on kirjutanud poeeme näiteks Mihhail Lermontov, värssromaane aga Vikram Seth ja H. R. F. Keating.
Sonett eesti kirjanduses
Eesti kirjanduse esimesed (saksakeelsed) sonetid pärinevad 17. sajandist Reiner Brockmannilt. Ka Kristjan Jaak Peterson avaldas Leipzigis saksakeelse soneti. Esimese teadaoleva eestikeelse soneti kirjutas Matthias Johann Eisen.
Eestikeelsete sonettide loojatest on kirjandusteadlane Arne Merilai esile tõstnud Marie Underit, Henrik Visnapuud, Johannes Semperit, Jaan Kärnerit, Juhan Sütistet, Betti Alverit, Bernard Kangrot ja Indrek Hirve.
Sonetipärg
Sonetipärjaks nimetatakse 15 sonetist koosnevat läbiva teemaga seeriat, milles 14 soneti puhul iga soneti viimane rida on ühtlasi järgmise soneti esimene rida. Pärja 15. luuletus – magistraal ehk juhtsonett – koosneb eelnevaid sonette siduvatest värssidest.
Pikemalt artiklis Sonetipärg
Kirjandust
- Arne Merilai, "Luule poeetika", raamatus: "Poeetika. Gümnaasiumiõpik" (A. Merilai, A. Saro, E. Annus) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007
- Jaak Põldmäe, "Eesti värsiõpetus" Tallinn: Eesti Raamat, 1978; Eesti Keele Sihtasutus, 2002
